Sa oled jõgi,
mina voolav vesi.
Sa oled sumisev mesilane, mina mesi.
Sa oled vaprus, mina terror.
Ma olen oht ja sina must error.
Vaikne sosin tühjas ruumis, mina tehno muusika suumis.
Hell päike oled, mina jäine vihm.
Aeg-ajalt uitan ma vaikselt,
Neid kauneid loomi sa armastad, kuna nad on paiksed.
Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba.
Sa oled kevad ja mina olen sügis.
Sel lakkamatul sööstul läbi taeva
me elu ringi pühid.
Kes sind on vaadand, see on vabadust näinud.
Vist oleks õigem öelda – eluteed käinud.
Kes sinus käinud, on liiga kaugele läinud
ja liiga palju näinud.
Sa oled päästepaat, mina olen tormav meri.
Sa sünnid igal kevadel, on vabadus su veri...
Kui saabub hetk, kui vangi langed,
On kõrgel juba hanged.
Sa oled kuu, mina sinu öö.
Ma olen vaev ja sina oled töö.
Sind ahistan ma, oma kaitsjatari.
.... tulen vaikselt nagu vari ....
Sa oled sumisev mesilane, mina mesi.
Sa oled vaprus, mina terror.
Ma olen oht ja sina must error.
Vaikne sosin tühjas ruumis, mina tehno muusika suumis.
Hell päike oled, mina jäine vihm.
Aeg-ajalt uitan ma vaikselt,
Neid kauneid loomi sa armastad, kuna nad on paiksed.
Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba.
Sa oled kevad ja mina olen sügis.
Sel lakkamatul sööstul läbi taeva
me elu ringi pühid.
Kes sind on vaadand, see on vabadust näinud.
Vist oleks õigem öelda – eluteed käinud.
Kes sinus käinud, on liiga kaugele läinud
ja liiga palju näinud.
Sa oled päästepaat, mina olen tormav meri.
Sa sünnid igal kevadel, on vabadus su veri...
Kui saabub hetk, kui vangi langed,
On kõrgel juba hanged.
Sa oled kuu, mina sinu öö.
Ma olen vaev ja sina oled töö.
Sind ahistan ma, oma kaitsjatari.
.... tulen vaikselt nagu vari ....