ODRATOLGUS
Hiiumaal on tavaks jagada inimesi seltsideks elukoha, kunagiste tegevuste ja päritolu järgi. Käibel on olnud u 50 nimetust.
Nii elavad Hiiumaal näiteks
odratolgused (Käina valla elanikud). "Käina mees on aasta ringi odratolgus" - Käinas jätkus õlleotri aasta ringi. Ühtlasi tähendas see aga, et elanikud jõid palju kanget odraõlut;
kohvilehkrid (Kärdla elanikud). Kärdlas levis kohvijoomine varem ja muutus üldisemaks kui külades;
hapupiimalehkrid (Partsi ja Palade kandi elanik). Kui Kärdla elaniku iseloomulik jook oli kohv, siis külaelanikule oli selleks hapupiim;
vandiraiujad (Kõrgessaare ranna elanikud Luidjalt Tahkuni). Ungru krahv Ungern-Sternberg riisunud selles piirkonnas merehätta sattunud laevu, kasutades talupoegade abi. Hiljem käisid vante raiumas - hukkunud purjekate varustust riisumas - talupojad ise;
tõrvaköplased (Reigi, Kõpu). Kõpus oli palju männimetsa, mida sealt alatasa maha raiuti ja ära viidi. Liivastel rannikualadel muutusid kännud nii-öelda vaigusteks sakasteks, millest sai kergesti tõrva ajada. Viimast kasutati peamiselt paatide ja vankrite ületõmbamiseks, katustele tugevusvaru andmiseks. Tõrva müütati või vahetati vilja vastu peamiselt Hiiumaa vähemmetsastel aladel ehk Käina kandis. Just siis sattus mõnigi mees kasu taga ajades kiusatuse küüsi ning on teada mitmeid juhuseid, mil tõrva hulka oli kasusaamise pärast lehmasõnnikut või muud sobimatut kraami segatud. Võibolla andis see käinameestele tõuke kaugeltotsa kaubategijaid parastavalt tõrvakõplasteks nimetada(http://www.hiiumaaturismiliit.ee/index.php?lang=et&pg=pages&id=43);
pätakavallamehed (Pühalepa). Hüüdnime olevat andnud Kärdla rahvas, sest Pühalepa valla elanikud kandsid talvel Kärdla vabrikule küttepuid vedades riidest jalanõusid, pätte ehk pätakaid.
Hugo Puss "Hiidlaste seltsid" Keel ja Kirjandus 1973 nr 11
Hiiumaal on tavaks jagada inimesi seltsideks elukoha, kunagiste tegevuste ja päritolu järgi. Käibel on olnud u 50 nimetust.
Nii elavad Hiiumaal näiteks
odratolgused (Käina valla elanikud). "Käina mees on aasta ringi odratolgus" - Käinas jätkus õlleotri aasta ringi. Ühtlasi tähendas see aga, et elanikud jõid palju kanget odraõlut;
kohvilehkrid (Kärdla elanikud). Kärdlas levis kohvijoomine varem ja muutus üldisemaks kui külades;
hapupiimalehkrid (Partsi ja Palade kandi elanik). Kui Kärdla elaniku iseloomulik jook oli kohv, siis külaelanikule oli selleks hapupiim;
vandiraiujad (Kõrgessaare ranna elanikud Luidjalt Tahkuni). Ungru krahv Ungern-Sternberg riisunud selles piirkonnas merehätta sattunud laevu, kasutades talupoegade abi. Hiljem käisid vante raiumas - hukkunud purjekate varustust riisumas - talupojad ise;
tõrvaköplased (Reigi, Kõpu). Kõpus oli palju männimetsa, mida sealt alatasa maha raiuti ja ära viidi. Liivastel rannikualadel muutusid kännud nii-öelda vaigusteks sakasteks, millest sai kergesti tõrva ajada. Viimast kasutati peamiselt paatide ja vankrite ületõmbamiseks, katustele tugevusvaru andmiseks. Tõrva müütati või vahetati vilja vastu peamiselt Hiiumaa vähemmetsastel aladel ehk Käina kandis. Just siis sattus mõnigi mees kasu taga ajades kiusatuse küüsi ning on teada mitmeid juhuseid, mil tõrva hulka oli kasusaamise pärast lehmasõnnikut või muud sobimatut kraami segatud. Võibolla andis see käinameestele tõuke kaugeltotsa kaubategijaid parastavalt tõrvakõplasteks nimetada(http://www.hiiumaaturismiliit.ee/index.php?lang=et&pg=pages&id=43);
pätakavallamehed (Pühalepa). Hüüdnime olevat andnud Kärdla rahvas, sest Pühalepa valla elanikud kandsid talvel Kärdla vabrikule küttepuid vedades riidest jalanõusid, pätte ehk pätakaid.
Hugo Puss "Hiidlaste seltsid" Keel ja Kirjandus 1973 nr 11