11. M KLASSI LUULEPÕIMIKUTE NÄITUS "LUULE ON SÕNADES TUNNETAMINE"

11. klassis teevad õpilased luulepõimikuid - valivad teema ja otsivad vastava teema kohta luuletusi. 11. M klass suutis olla väga originaalne nii teemade, luuleleidude kui ka teostuse osas. Sündisid põimikud, mis on omaette kunsti- ja kirjandusteosed.

Aastaajale kohaselt tehti luulepõimikuid sügisest. Roger oli kirjutanud sügiseluuletused papitükkidest kokkupandud vahtralehele. Luuletused olid meeleolukad, ka tagasivaatavad, näiteks: alles see oli, kui vahtrapuud õitsesid. Teostus oli suurepärane.

Rogeri luulepõimik

Rogeri luulepõimik

Liisa S tegi samuti luulepõimiku sügisest. Tooni andsid melanhoolsed mõtted, näiteks sügis muudab tujud kurvaks või sügis röövib suvearmastuse.

Liisa luulepõimik

Aastaajad on alati olnud õpilaste seas üks lemmikteemadest. Nii ka seekord. Ants näiteks tegi luulepõimiku kevadest, kevademärkidest, kevadeootusest. Reneli põimik kandis aga pealkirja "Eesti suvine loodus luulega". Reneli leidis luuletuste juurde tabavad pildid. Reneli põimik jutustab suve kulgemisest.

Reneli luulepõimik

Susanna on juba mõtetes talve juures, täpsemalt jõuludes. Susanna oli kingikarbile pannud juurde  luuletused. Kes ei tahaks sellist luulelist kingipakki saada! Jõuluteemaline oli ka Liisa Truu põimik. Luuletused olid kirjutatud jõuludega seonduvatele kujunditele. Igal juhul tekitas Liisa luulepõimik juba jõulutunnet.

Susanna luulepõimik

Liisa Truu luulepõimik

Talveteemaliste luuletuste põimiku pani kokku Eliisbeth. Ühelt poolt olid luuletused huvitavad, kuid talveteemaline purk, kust ei puudunud ka "lumehelbed ja kuusk", lõi tõelise talvemeeleolu.

Väga omapärase luulepõimiku tegi Elery. Tema põimiku teemaks oli "Aastaaegade värvide mäng". Elery meisterdas pliiatsitopsi, mille sisse pani värvilised pliiatsid. Iga pliiatsi juurde käis vastava värvi motiividel luuletus. Teemat andsid edasi näiteks Olivia Saare luuleread: Kooli läks kevad / ja joonistas aasa. / Rohkesti rohelist oli tal kaasas. / Rohekaks värvis kõik rohunutid,  / rohekaks puude ja põõsaste tutid. 

Samas andsid värvid edasi aastaaegu. Elery luulepõimik oli üks terviklikum ja erilisem.
​

Elery luulepõimik

Peale aastaaegade kirjutati loodusest laiemalt. Näiteks oli üheks teemaks mets. Nii oli Kenet kadakale kinnitanud metsateemalisi luuletusi. Kenet on leidnud palju häid luuletusi. Siinkohal Kareva read: puud seisavad, kõrged ja pühad. / Ma tunnen, mis mõte on neis, / nende mühas. 

Mõnes mõttes looduse ja taaskasutuse alla võib paigutada Robini luulepõimiku. Tema luuletused olid kirjutatud tšekkidele ja tšekid kinnitatud kilekotile.

Eestimaa ilu ja olemus tuli välja Kaspari luulevööst. Nimelt olid luuletused kinnitatud rahvariidevööle, rõhutamaks meie maad ja rahvast.

Kaspari luulevöö

Populaarseks teemaks oli aeg, aja kulgemine. Carmeni luulepõimik oli  ajaratas ja ajarattal sai aega oma äranägemise järgi liigutada. Samas suutis Carmen aega määratleda laiemalt: hommik kui algus, midagi uut, õhtu kui kaduvik ja millegi lõppemine. Kõlama jäid Alliksaare read: ei ole paremaid halvemaid aegu. / On ainult hetk, milles viibime praegu.

Carmeni luulepõimik

Sandra luulepõimik kandis pealkirja "Elutee". Terviku mõttes oli tegu ühe tugevama põimikuga. Sandra käsitles aja kulgemist, aja ringkäiku.

Elust ja emotsioonisdest kirjutas Jaan. 

Jarita luulepõimik kandis pealkirja "Rändaja päevik", kust kumas läbi koduigatsus. Ühtlasi jutustas päevik teel olemisest. Päeviku peategelane oli rändaja, kes liigub maailma eri paigus, ja luuletused olid kui kirjad, mis teel olles on paberile pandud. Jarita suutis luua hea terviku ja vana klade aitas seda veelgi paremini esile tuua.

Jarita luulepõimik

Jarita luulepõimik

Jarita luulepõimik

Elise luulepõimik oli soovipurk, kuhu oli koondatud palju erinevaid ja häid soove. Soove oli erinevaid, näiteks sooviksin näha kaunist talve.

Elise luulepõimik

Armastus on üks teemadest, mis alati õpilasi paelub. Armatusest kirjutati palju. Näiteks lahkas armastuse olemust Viktoria. Heaks leiuks olid Kaplinski luuleread elu on nii lühike / et õppida  elama.

Armastusest kirjutas ka Rauno. Ka Rauno põimikus oli mitmeid häid luuleleide.

Rauno luulepõimik

Armastuses pettumisest jutustas Marleeni põimik. Armastuskirjad olid visatud prügitopsi.

Marleeni luulepõimik

Alati leidub ka täiesti teistsuguseid teemasid. Nii leidis Emma sünnipäevaluuletusi ja kirjutas need õhupallidele. Tore oleks sünnipäevaks selline kingitus saada.

Emma luulepõimik

Seevastu võttis Anete oma 1. klassi päeviku ja lisas sinna kooliteemalisi luuletusi. Nii sai vana päevik uue elu ja lisaväärtuse.

Anete luulepõimik

Raha on kindlasti teema, mis köidab. Kärdi luuletused olid punase rahakoti vahel ja kirjutatud vanadele panga- ja kliendikaartidele. Kärt leidis väga häid ja vaimukaid tekste, näiteks kuidas vaadatakse nutuse näoga pangaväljavõtet või kuidas raha on olulisim. Siinkohal Contra mõte: koolis käia ma ei taha, / sest et siin ei maksta raha, / parem aabitsa müün maha, / ostan hoopis lumesaha.

Rasmuse teemaks oli luulerulett loomade moodi. Põimik jutustas neljajalgsetest ja ühest kalast. Vaimukas igal juhul.

Väga omalaadne oli Brita põimik. Teemaks oli "Anna Haava ja Miina Härma = Haava Härma". Eeskuju saadi vanadest Eesti nimedest, nt Eespere Andres. Põimikus olid Haava luuletused, mille on viisistanud Härma.

Brita luulepõimik

Täiesti eriilmeline ja originaalne oli Estini töö. Estin suutis leida luuletusi sokkidest: tädi triibulistest sokkidest, isa sokist, krussis sokist jne. Näiteks isa sokk on auke täis / nagu võrk või sõel või juust, / kuigi nüüd, kui pesus käis - / lõhnab nagu uus. Luuletused olid riputatud päkapikusokile.

Estini luulepõimik

Kindlasti tasub sammud seada raamatukokku ja põimikutega ise tutvust teha!

Luulepõimikud raamatukogus