LUULEPÕIMIKUTE NÄITUS
Luule oli vanasti loits, ta on tänapäevaseks muteerunud maagia.
Luule on vaikuse keel.
Luule on täppisteadus.
Valeria Ränik
Traditsiooniliselt teevad 11. klasside õpilased luulepõimiku. Nii ka tänavu. 11. M ja 11. SST klassi õpilased pidid valima teema ja selle kohta panema kokku luulepõimiku, mis nii sisult kui ka vormilt oleks tervik. Valminud luulepõimikud olid huvitavad nii teostuselt kui sisuliselt, õpilased suutsid leida väga põnevaid teemasid.
Kuna alanud on advendiaeg, oli mitmeid põimikuid jõuluteemal. Nii näiteks oli Kaidi (11. M) kirjutanud jõulusalme postkaartidele. Ketteri (11. SST), Marie (11. SST), Ben-Ranno (11. SST), Kasperi (11. SST) ja Steni (11. SST) jõuluteemalised põimikud suutsid tekitada jõulutunnet.
Luule oli vanasti loits, ta on tänapäevaseks muteerunud maagia.
Luule on vaikuse keel.
Luule on täppisteadus.
Valeria Ränik
Traditsiooniliselt teevad 11. klasside õpilased luulepõimiku. Nii ka tänavu. 11. M ja 11. SST klassi õpilased pidid valima teema ja selle kohta panema kokku luulepõimiku, mis nii sisult kui ka vormilt oleks tervik. Valminud luulepõimikud olid huvitavad nii teostuselt kui sisuliselt, õpilased suutsid leida väga põnevaid teemasid.
Kuna alanud on advendiaeg, oli mitmeid põimikuid jõuluteemal. Nii näiteks oli Kaidi (11. M) kirjutanud jõulusalme postkaartidele. Ketteri (11. SST), Marie (11. SST), Ben-Ranno (11. SST), Kasperi (11. SST) ja Steni (11. SST) jõuluteemalised põimikud suutsid tekitada jõulutunnet.
Ilusa terviku lõi Birgit (11. M), kes pani kokku talvevihiku. Aastaajad olid üldse üheteistkümnendike seas populaarne teema. Näiteks Kelly-Karen (11. M) tegi põimiku aastaringist haikudes. Haikulikult napilt oli põimik kujundatud, kuid selles nappuses oli võlu.
Martin (11. SST) oli leidnud meeleolukaid luuletusi hoopis kevadest.
Kevadest kirjutas ka Kaur (11. M). Kaur riputas oma luuletused elupuuoksale. Idee oli hea, sest eks ole elupuu ju surematuse sümbol. Kauri luulepõimikust jäid kõlama Visnapuu luuleread:
Imelikult astub alla
kevad kellukesi tilistades
Huvitav oli Kareli (11. M) luulereha. Nimelt oli Karel rehale kinnitanud luuletusi sügise kohta. Ja luulereha iseloomustavad enim Ira Lemberi luuleread:
Hästi vara,
enne kooli,
puhtaks rehitsen ma hoovi.
Imelikult astub alla
kevad kellukesi tilistades
Huvitav oli Kareli (11. M) luulereha. Nimelt oli Karel rehale kinnitanud luuletusi sügise kohta. Ja luulereha iseloomustavad enim Ira Lemberi luuleread:
Hästi vara,
enne kooli,
puhtaks rehitsen ma hoovi.
Kalendrina tegid luulepõimikud Marion Marjette (11. M) ja Maarja (11. SST). Mõlemad kalendrid olid väga eriilmelised. Maarja kalendri lisaväärtuseks oli see, et igat kuud võttis kokku iseloomulik pilt ning kalendri võibki koju seinale panna.
Loodus tervikuna inspireeris üheteistkümnendikke. Heigo (11. M) tegi luulepõimiku lilledest, Rico-Reio (11. SST) mereteemalise põimiku aga saab seinale riputada. Rico-Reio oli leidnud ka väga sügavad luuletused, nt Kalju Kanguri read:
Hullutavad on veed,
kutsub kauguste janu ...
Ometi toovad kõik teed
iseenese manu
Hullutavad on veed,
kutsub kauguste janu ...
Ometi toovad kõik teed
iseenese manu
Hendrik (11. M) leidis originaalse teema: kalad. Nii tuli kokku huvitav luulepõimik kaladest.
Marsella (11. SST) luulepõimik looduse kohta oli sõna otseses mõttes samblane, kivine, okkaline. Marsella oli kleepinud luuletuste juurde nii sammalt, kive kui ka okkaid, mistõttu sellist põimikut lugedes saab tõelise luule- ja looduselamuse.
Marsella (11. SST) luulepõimik looduse kohta oli sõna otseses mõttes samblane, kivine, okkaline. Marsella oli kleepinud luuletuste juurde nii sammalt, kive kui ka okkaid, mistõttu sellist põimikut lugedes saab tõelise luule- ja looduselamuse.
Piia (11. M) suutis üllatada teemavalikuga. Vanas reisikohvris, millest nüüd sai luulekohver, olid sulgede vahel luuletused lindudest. Piia suutis leida hinge minevaid luuletusi lindudest ja kokku tuli üks parimaid tervikuid üheteistkümnendike seas.
Ksenija (11. SST) üllatas samuti teemavalikuga. Hea terviku moodustasid luuletused päeva kohta, nii leidus põimikus luuletusi hommikust õhtuni. Tegemist oli põneva käsitlusega aja ringkäigust. Näiteks Rudolf Rimmeli read:
Me astume rilsest homsesse
nagu tunnelist valguse kätte
Seevastu Johanna Maria (11. M) keskendus vaid ööle ja tema luulepõimikus oli mitmeid toredaid leide.
Me astume rilsest homsesse
nagu tunnelist valguse kätte
Seevastu Johanna Maria (11. M) keskendus vaid ööle ja tema luulepõimikus oli mitmeid toredaid leide.
Ööst, aga ka päevast kirjutas oma luulepõimikus Stiven (11. SST). Stivenil oli leidnud mitmeid omanäoliseid luuletusi. Põimiku tugevuseks oli kindlasti ka vorm. Ööst ja päevast sai inspiratsiooni veel Jako (11. M).
Ajale keskendus oma luulepõimikus Viktoria (11. SST), kuid ajale suutis Viktoria läheneda väga filosoofiliselt.
Ajatu teema kirjanduses on surm. Surmast oli seetõttu ka mitu luulepõimikut. Üks omapärasemaid oli kahtlemata Mari (11. SST) põimik pealkirjaga "Surm. Lein. Hüvastijätt". Mari luuletused olid mustas karbis, millest tulid välja luulekirstud. Mari selline lähenemine tekitas külmavärinaid - niivõrd mõjuv oli ta. Ja luuletused olid tõeliselt head leiud. Näiteks võiks tuua Doris Kareva mõtte:
Ei jõua kirjutada puhtandit
me selles elus.
Ajatu teema kirjanduses on surm. Surmast oli seetõttu ka mitu luulepõimikut. Üks omapärasemaid oli kahtlemata Mari (11. SST) põimik pealkirjaga "Surm. Lein. Hüvastijätt". Mari luuletused olid mustas karbis, millest tulid välja luulekirstud. Mari selline lähenemine tekitas külmavärinaid - niivõrd mõjuv oli ta. Ja luuletused olid tõeliselt head leiud. Näiteks võiks tuua Doris Kareva mõtte:
Ei jõua kirjutada puhtandit
me selles elus.
Henri (11. M) kajastas luule kaudu surma meie ümber. Luuletused olid kinnitatud aga kitse pealuu külge. Kõlama jäi ka elu ringkäik: iga lõpp on millegi algus, nt Valeria Räniku luuleread:
Kõik jääb kuhugi alles,
kõik käib maailmas ringi,
kõik on kusagil tallel,
murrab ja muudab hingi.
Kõik jääb kuhugi alles,
kõik käib maailmas ringi,
kõik on kusagil tallel,
murrab ja muudab hingi.
Surmast kirjutas ka Artur M (11. M). Tema luuletused olid kirjutatud põletatud servadega paberitele.
Ajatuks teemaks kirjanduses on olnud ka armastus. Nii kirjutasid armastusest Johann (11. M), Hanah (11. M), Sirle (11. SST) ja Kaarel (11. SST). Kaarel oli leidnud hea võimaluse tekstide eksponeerimiseks: need olid pildiraami sees. Kaarli põimikust võiks esile tuua idee, et uskuda tuleb armastust, mis võidab maailma.
Ajatuks teemaks kirjanduses on olnud ka armastus. Nii kirjutasid armastusest Johann (11. M), Hanah (11. M), Sirle (11. SST) ja Kaarel (11. SST). Kaarel oli leidnud hea võimaluse tekstide eksponeerimiseks: need olid pildiraami sees. Kaarli põimikust võiks esile tuua idee, et uskuda tuleb armastust, mis võidab maailma.
Suurepärase terviku armastusluule kohta pani kokku Lisette (11. M). Heaks leiuks oli Doris Kareva "Valu grammatika":
Valu grammatika: süda-söe
ei kääna, ei pööra, vaid muljub
aeglaselt tuhaks, mis hõljub,
hõljub, haihtub ja kaob.
Ja enam ei ole vahet.
Tumm ajunatuke taob:
ma tahan tahta Su tahet.
Seevastu Rico Rein (11. M) talletas luuletused mälestustepurki. Mälestusi tulekski talletada. Kristiina (11. M) oli aga ümbrikutesse pannud kirja ajatud sõnumid. Need sõnumid olid tõesti ajatud, näiteks sõnum:
Elul ei ole lugu,
elu on loomine
Doris Kareva
Valu grammatika: süda-söe
ei kääna, ei pööra, vaid muljub
aeglaselt tuhaks, mis hõljub,
hõljub, haihtub ja kaob.
Ja enam ei ole vahet.
Tumm ajunatuke taob:
ma tahan tahta Su tahet.
Seevastu Rico Rein (11. M) talletas luuletused mälestustepurki. Mälestusi tulekski talletada. Kristiina (11. M) oli aga ümbrikutesse pannud kirja ajatud sõnumid. Need sõnumid olid tõesti ajatud, näiteks sõnum:
Elul ei ole lugu,
elu on loomine
Doris Kareva
Mõnes mõttes võiks sõnumiteks pidada ka Riina (11. SST) luulepõimikut. Riina oli kogunud kokku Doris Kareva luuleks saanud elutarkusi ja sõnumeid ja Riinale omaselt olid need muudetud tõelisteks kunstipärliteks.
Kris-Mariini (11. SST) sõnumid olid aga pudelikirjadena. Kuigi tegu oli pudelikirjadega, kumas läbi oma saare, oma koha otsing, ka isamaa otsimine. Kris-Mariini kirjades oli peidus nii palju allteksti ja sügavust.
Oma kohaga on kindlasti seotud kodu. Nii oligi Demi (11.SST) teinud luulepõimiku koduteemaliste luuletustega. Samas oli Demi kodu käsitlenud erinevalt, sest kodu on ka näiteks isamaa.
Üks omanäolisemaid ja tugevamaid töid oli Sandril (11. SST). Teemaks "Me armastame Eestit". Särgile olid kinnitatud luuletused Eestimaa kohta. Ning Sandril olid ka väga head luuletused leitud. Kokku tuli igal juhul suurepärane tervik.
Üks omanäolisemaid ja tugevamaid töid oli Sandril (11. SST). Teemaks "Me armastame Eestit". Särgile olid kinnitatud luuletused Eestimaa kohta. Ning Sandril olid ka väga head luuletused leitud. Kokku tuli igal juhul suurepärane tervik.
Lisett (11. M) oli luulepõimikule lähenenud teisiti. Tema oli plaadile pannud luule lauludes. Lisett leidis nii mõnegi luulepärli, mis on viisistatud.
Põnev teema oli ka Kristol (11. M). Nimelt kogus Kristo luuletusi rahast ja need olid rahakoti vahele pandud.
Põnev teema oli ka Kristol (11. M). Nimelt kogus Kristo luuletusi rahast ja need olid rahakoti vahele pandud.
Väga hea ja originaalne luulepõimik oli Kaitlynil (11. SST). Kaitlyn võttis kalendermärkmiku ja nimetas selle "Reisipäevikuks". Märkimiku vahel olid peidus luuletused teel olemise ja rändamise kohta. Näiteks Doris Kareva read
ma tulen taas
su sammudesse
ja ma ei tea
mis minust saab
ma tulen taas
su sammudesse
ja ma ei tea
mis minust saab
Muusika oli Siimu (11. M) inspiratsiooniallikas. Noodivihikusse oli kirjutatud luuletused, mis seotud muusikaga. Samas tuleb tunnistada, et muusikast just tihti luulepõimikuid ei tehta.
Tõeline meistritöö oli aga Meriliisi (11. M) põimik. Meriliis oli joonsiatnud imeilusad jaapanipärased pildid ja tema luuletused tabasid Jaapanile omast. Meriliisi pilte ja luuletusi lugedes võib rännata Jaapanisse.