KÜÜNLAPÄEV
Küünlapäeva tähistame 2. veebruaril ja tegu on talve poolitamispühaga. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki. Algasid ettevalmistused uueks tööaastaks, nt hakati sulaseid, teenijatüdrukuid ja karjaseid palkama.
Ühtlasi pidi küünlapäevaks pool inimeste ja pool loomade toidust alles olema. Küünlapäev oli suurem naiste püha, siis käisid naised kõrtsis ja mehed tegid kodus naiste töid. Joodi küünlapuna ehk naistepuna, mis pidi tagama kenad punased põsed. Nimelt usuti, et kinldlal päeva aastas annavad punased joogid punased põsed (joogiks võis olla punane mahl, hiljem vein, punaseks värvitud viin jne).
Küünlapäev on seotud küünalde valmistamisega - küünlapäeval valmistatud küünlad pidid hästi valge tulega põlema.
Küünlapäeval ennustati ka ilma. Päikesepaistelise küünlapäeva järgi loodetakse head heinaaega, soodsat rukkiõitsemise ja -kasvu aega, ehkki on ka vastupidiseid teateid: lumesadu ennustab head viljasaaki. Halb enne on küünlapäeva sulal. Sula ilm ennustab külma kevadet. Tuntud on vanasõna: “Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa kukk maarjapäeval nokkagi kasta.”
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kuunlapaev.php
http://miksike.ee/docs/lisa/pidu/kuunlapaev/knlapev.htm
Küünlapäeva tähistame 2. veebruaril ja tegu on talve poolitamispühaga. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki. Algasid ettevalmistused uueks tööaastaks, nt hakati sulaseid, teenijatüdrukuid ja karjaseid palkama.
Ühtlasi pidi küünlapäevaks pool inimeste ja pool loomade toidust alles olema. Küünlapäev oli suurem naiste püha, siis käisid naised kõrtsis ja mehed tegid kodus naiste töid. Joodi küünlapuna ehk naistepuna, mis pidi tagama kenad punased põsed. Nimelt usuti, et kinldlal päeva aastas annavad punased joogid punased põsed (joogiks võis olla punane mahl, hiljem vein, punaseks värvitud viin jne).
Küünlapäev on seotud küünalde valmistamisega - küünlapäeval valmistatud küünlad pidid hästi valge tulega põlema.
Küünlapäeval ennustati ka ilma. Päikesepaistelise küünlapäeva järgi loodetakse head heinaaega, soodsat rukkiõitsemise ja -kasvu aega, ehkki on ka vastupidiseid teateid: lumesadu ennustab head viljasaaki. Halb enne on küünlapäeva sulal. Sula ilm ennustab külma kevadet. Tuntud on vanasõna: “Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa kukk maarjapäeval nokkagi kasta.”
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kuunlapaev.php
http://miksike.ee/docs/lisa/pidu/kuunlapaev/knlapev.htm