KILPLANE
Õigekeelsussõnaraamtu järgi tähendab sõna kilplane rumalat, mõttetult tegutsevat inimest. Samas kilplase tööd tegema tähendab tulutut tööd tegema.
Sõna kilplane sai tuntuks Kreutzwaldi raamatu järgi, mis kandis pealkirja "Kilplaste isevärklikud, väga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tänini veel üleskirjutamat jutud ja teud" (1857). Kreutzwaldi kilplaste lood pole aga kaugeltki mitte originaalteos, vaid saksa raamatu vaba töötlus. Toona oli kombeks teha sääraseid töötlusi. Saksamaal olid kilplaste lood tuntud juba 16. sajandil. Sõna kilplane on tõlkelaen, mille eeskujuks on Schildbürger, mis tõenäoliselt tähendas kilbiga relvastatud linnakodanikku (Schild - kilp ja Bürger -linlane, linnakodanik). Seda võimaldab arvata sarnasus sõnaga Spielssbürger, mis tänapäeval tähendab kitsarinnalist väikekodanlast, aga mille ajalooline tähendus on odaga relvastatud linnakodanik.
Õigekeelsussõnaraamtu järgi tähendab sõna kilplane rumalat, mõttetult tegutsevat inimest. Samas kilplase tööd tegema tähendab tulutut tööd tegema.
Sõna kilplane sai tuntuks Kreutzwaldi raamatu järgi, mis kandis pealkirja "Kilplaste isevärklikud, väga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tänini veel üleskirjutamat jutud ja teud" (1857). Kreutzwaldi kilplaste lood pole aga kaugeltki mitte originaalteos, vaid saksa raamatu vaba töötlus. Toona oli kombeks teha sääraseid töötlusi. Saksamaal olid kilplaste lood tuntud juba 16. sajandil. Sõna kilplane on tõlkelaen, mille eeskujuks on Schildbürger, mis tõenäoliselt tähendas kilbiga relvastatud linnakodanikku (Schild - kilp ja Bürger -linlane, linnakodanik). Seda võimaldab arvata sarnasus sõnaga Spielssbürger, mis tänapäeval tähendab kitsarinnalist väikekodanlast, aga mille ajalooline tähendus on odaga relvastatud linnakodanik.