JÕULUD
Jõuluaeg algab toomapäevaga 21. detsembril, jõuluaeg lõpeb kolmekuningapäevaga 06. jaanuaril. Nii jõulud kui ka jaanipäev on rahvakalendri kulminatsiooniks. Lennart Meri kirjutab raamatus "Hõbevalge": "Suveharjal oli Päike oma võimu tipul, ja see oli rõõmupidu. Taliharjal oli Päike suremas, ja jõulud olid hirmupäevadeks. Jõulude ajal ei tohtinud majas tuli kustuda. Õled toodi tuppa, kogu pere oli koos, et vaheldumisi tuletera valvata ja kaitsta."
Kristlik maailm tähistab jõuludega Jeesus Kristuse sündi.
Jõulude ajal toodi vanasti tuppa õled. Ühelt poolt on see seotud asjaoluga, et Kristus sündis tallis ja tema ase oli sõimes. Teisalt andsid õled Põhjamaa karges talves toas sooja.
Jõulude ajal meisterdati ka õlest või pilliroost jõulukroone. Eeskujuks siin olid kirikute ja mõisate kroonlühtrid.
Jõulude ajal ei saa üle ega ümber jõulupuust. Tallinna keskväljakule püstitati jõulukuusk juba 1441. aastal. On arvatud, et jõulupuu sümboliseerib maailmapuud ja elupuud.
Kui jõululaupäev on alati olnud vaikne kodusolemise päev, siis külas hakati üksteisel käima esimesel jõulupühal, 25. detsembril. Kuni kolmekuningapäevani käisid perest perre ka jõulusokud, kes soovisid majarahvale õnne ja edu.
Jõuluvana traditsioon sai Eestis alguse 20. sajandi alguses.
Kust on alguse saanud teha jõulude ajal kingitusi:
http://menu.err.ee/v/uudised/kultuur/7dc8acaf-dfb0-4ec0-b074-bc2d404a13c7/marju-koivupuu-meenutas-joulutraditsioonide-olemust
http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Eluring/Joulud
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php
Jõuluaeg algab toomapäevaga 21. detsembril, jõuluaeg lõpeb kolmekuningapäevaga 06. jaanuaril. Nii jõulud kui ka jaanipäev on rahvakalendri kulminatsiooniks. Lennart Meri kirjutab raamatus "Hõbevalge": "Suveharjal oli Päike oma võimu tipul, ja see oli rõõmupidu. Taliharjal oli Päike suremas, ja jõulud olid hirmupäevadeks. Jõulude ajal ei tohtinud majas tuli kustuda. Õled toodi tuppa, kogu pere oli koos, et vaheldumisi tuletera valvata ja kaitsta."
Kristlik maailm tähistab jõuludega Jeesus Kristuse sündi.
Jõulude ajal toodi vanasti tuppa õled. Ühelt poolt on see seotud asjaoluga, et Kristus sündis tallis ja tema ase oli sõimes. Teisalt andsid õled Põhjamaa karges talves toas sooja.
Jõulude ajal meisterdati ka õlest või pilliroost jõulukroone. Eeskujuks siin olid kirikute ja mõisate kroonlühtrid.
Jõulude ajal ei saa üle ega ümber jõulupuust. Tallinna keskväljakule püstitati jõulukuusk juba 1441. aastal. On arvatud, et jõulupuu sümboliseerib maailmapuud ja elupuud.
Kui jõululaupäev on alati olnud vaikne kodusolemise päev, siis külas hakati üksteisel käima esimesel jõulupühal, 25. detsembril. Kuni kolmekuningapäevani käisid perest perre ka jõulusokud, kes soovisid majarahvale õnne ja edu.
Jõuluvana traditsioon sai Eestis alguse 20. sajandi alguses.
Kust on alguse saanud teha jõulude ajal kingitusi:
http://menu.err.ee/v/uudised/kultuur/7dc8acaf-dfb0-4ec0-b074-bc2d404a13c7/marju-koivupuu-meenutas-joulutraditsioonide-olemust
http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Eluring/Joulud
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php