HAPUKURGIHOOAEG
Hapukurgihooaeg on ajakirjanduses suveperiood, mil ajalehes pole midagi olulist kirjutada ja toimetuse põhijõud puhkavad, samuti sel ajal ilmutatud uudised, millel pole erilist uudisväärtust ja mille tõesus on küsitav (meremaod, kolme peaga vasikad, kängurud Eesti metsas jms). Ajalehe Sõnumid nimetu ajakirjanik defineeris 19. augustil 1933: "Ajakirjanikud nimetawad sooja suwist aega, kus waibuwad poliitilised kired ja närbub meie seltskondlik tuiksoon, hapukurgi hooajaks."
Sõna on eesti ajakirjanduses kasutusel alates 20. sajandi algusest. Päewaleht kirjutas eeltsensuuri päewil "Hapukurgi hooaja uudiseid" eri maade totratest uudistest, mille algtüübiks on autori arvates lood meremaost.
Sama nähtus on tuntud eri nimede all paljudes maades (Soomes näiteks mätäkuun jutut).
Kurvits, R., Hennoste, T. 2019. 101 eesti ajakirjanduse pala. Tallinn: Varrak
Hapukurgihooaeg on ajakirjanduses suveperiood, mil ajalehes pole midagi olulist kirjutada ja toimetuse põhijõud puhkavad, samuti sel ajal ilmutatud uudised, millel pole erilist uudisväärtust ja mille tõesus on küsitav (meremaod, kolme peaga vasikad, kängurud Eesti metsas jms). Ajalehe Sõnumid nimetu ajakirjanik defineeris 19. augustil 1933: "Ajakirjanikud nimetawad sooja suwist aega, kus waibuwad poliitilised kired ja närbub meie seltskondlik tuiksoon, hapukurgi hooajaks."
Sõna on eesti ajakirjanduses kasutusel alates 20. sajandi algusest. Päewaleht kirjutas eeltsensuuri päewil "Hapukurgi hooaja uudiseid" eri maade totratest uudistest, mille algtüübiks on autori arvates lood meremaost.
Sama nähtus on tuntud eri nimede all paljudes maades (Soomes näiteks mätäkuun jutut).
Kurvits, R., Hennoste, T. 2019. 101 eesti ajakirjanduse pala. Tallinn: Varrak