HAAPSALU MÜTOLOOGIA
12. SST külastas 05. detsembril piiskopilinnust ja kuulas giid Edgar Tammuse käest Haapsaluga seotud müüte. Näiteks jutustas Edgar, et vanapgana ja eestlase vahele saab panna võrdusmärgi. Ka pajatas Edgar Haapsalust ja haavasalust, varandusest, mis on lossi keldrisse hoiule pannud ja mida valvab Must Koer. Loomulikult ei saanud üle ega ümber Valgest Daamist. Ja siis jutustas Edgar veel ühe põneva loo. Nimelt kui ehitati piiskopilinnuse teist korrust, lammutas keegi igal ööl ehitatu maha. Küll pandi välja valvurid, aga nagu nõiutud - valvurid jäid alati magama ja hommikuks oli ikkagi päeva jooksul ehitatu hävitatud. Keegi ei julgenud enam lossi valvama tulla, sest kardeti, et Kuradi enda käsi on siin mängus. Toomhärra segas isegi kokku unetuse rohu, mis tegelikult toimis hästi, aga unetuse rohul oli üks viga - see ei andnud juurde vaprust - nii ei söandanud keegi jätkuvalt piiskopilinnusesse valvama tulla. Toomhärra võttis südame rindu ja otsustas ise valvama jääda. Ta jõi unetuse rohtu. Hommikul oli aaga toomhärra kadunud - temast oli järele jäänud kivikuju, mida võib ka tänapäeval näha, kuid linnusemüür oli terve. Nii päästis vapper toomhärra linnuse, sest pärast seda püsisid müürid kenasti püsti.
Ah et see müüt on tundmatu? Tegelikult ongi. Lihtsalt Edgar mõtles selle välja. Nii on ka teiste müütide tekkimisega - miski ajendab inimesi lugusid välja mõtlema, asjadele tähendust leidma. Ja mine sa võta hiljem kinni, mis on tõde ja mis on müüt.
12. SST kirjutas ka ise müüte Haapsalu kohta.
Loe müüte siit:
12. SST külastas 05. detsembril piiskopilinnust ja kuulas giid Edgar Tammuse käest Haapsaluga seotud müüte. Näiteks jutustas Edgar, et vanapgana ja eestlase vahele saab panna võrdusmärgi. Ka pajatas Edgar Haapsalust ja haavasalust, varandusest, mis on lossi keldrisse hoiule pannud ja mida valvab Must Koer. Loomulikult ei saanud üle ega ümber Valgest Daamist. Ja siis jutustas Edgar veel ühe põneva loo. Nimelt kui ehitati piiskopilinnuse teist korrust, lammutas keegi igal ööl ehitatu maha. Küll pandi välja valvurid, aga nagu nõiutud - valvurid jäid alati magama ja hommikuks oli ikkagi päeva jooksul ehitatu hävitatud. Keegi ei julgenud enam lossi valvama tulla, sest kardeti, et Kuradi enda käsi on siin mängus. Toomhärra segas isegi kokku unetuse rohu, mis tegelikult toimis hästi, aga unetuse rohul oli üks viga - see ei andnud juurde vaprust - nii ei söandanud keegi jätkuvalt piiskopilinnusesse valvama tulla. Toomhärra võttis südame rindu ja otsustas ise valvama jääda. Ta jõi unetuse rohtu. Hommikul oli aaga toomhärra kadunud - temast oli järele jäänud kivikuju, mida võib ka tänapäeval näha, kuid linnusemüür oli terve. Nii päästis vapper toomhärra linnuse, sest pärast seda püsisid müürid kenasti püsti.
Ah et see müüt on tundmatu? Tegelikult ongi. Lihtsalt Edgar mõtles selle välja. Nii on ka teiste müütide tekkimisega - miski ajendab inimesi lugusid välja mõtlema, asjadele tähendust leidma. Ja mine sa võta hiljem kinni, mis on tõde ja mis on müüt.
12. SST kirjutas ka ise müüte Haapsalu kohta.
Loe müüte siit:
haapsalu_mtloogia_12.sst.doc | |
File Size: | 1925 kb |
File Type: | doc |