AJUPESU
Lifton on USA sõjaväepsühhiaater, kes 1950. aastatel vestles Korea sõjas vangi sattunute ja Põhja-Koreas kinni peetud ameeriklastest sõjavangide ning esimees Mao totalitaarse riigi hiinlastest ja eurooplastest ohvritega. Ta selgitas, et terminit „ajupesu“ kasutas esimest korda ameerika ajakirjanik Edward Hunter. See oli hiina kõnekeelse termini hsi nao (sõna-sõnalt „pese aju“) tõlge; terminit kuulis ta hiina koputajatelt, kes kirjeldasid, kuidas seda pärast kommunistide võimuletulekut kasutati.
Hiljem määratles Lifton kolm omadust, mis kirjeldavad mistahes kultusi: esiteks on „kõigil kultustel karismaatiline juht, kes ise üha enam jumaldamisobjektiks muutub ja kes on paljudel juhtudel surematuse jagaja. Üldisemad vaimsed ideed taanduvad juhi jumalikustamise ees“. Teiseks on kultustes teatav „mõtete muutmise“ aspekt, mida üldiselt tuntakse ajupesu nime all. Kolmandaks eksisteerib „muster, kus ülemine kiht ehk juhid ja nende kaaslased tegelevad manipulatsiooni ja ärakasutamisega ning alumine kiht ehk uued liikmed ja liikmestaatuse taotlejad on idealistlikud“. Liftoni kultuse tunnuseid saab kokku võtta nii: esiteks Juht kui Jumal, teiseks ajupesu, kolmandaks kuritarvitused. Kaks punkti kolmest on ilmselged: Põhja-Korea on kultus. Kuid kuidas on lood ajupesuga?
Lifton kirjeldab kaheksat ajupesu tuvastamise testi. Esimene test on „miljöökontroll“ ehk teabe piiramine, infovoolu ahendamine. Lifton kirjutab: „Mõtete muutmise keskkonna fundamentaalne omadus ja vaimne hoovus, millel see kõik põhineb, on kontroll inimestevahelise kommunikatsiooni üle. Sellise miljöökontrolli kaudu püüab totalitaarne keskkond oma valduseks kuulutada mitte ainult üksikisiku suhtluse maailmaga (ehk kõik, mida inimene näeb ja kuuleb, loeb ja kirjutab, kogeb ja väljendab), vaid ka – siseellu tungides – kõik, mida me peame inimese suhtluseks iseendaga. See tekitab õhkkonna, mis on hirmutavalt sarnane George Orwelli teosega „1984“. Liftoni sõnul on sellise informatsioonikontrolli esmaseks tulemuseks „iseenese ja välismaailma vahelise tasakaalu rikutus“.
Liftoni ülejäänud seitse ajupesu määramise testi on „müstiline manipulatsioon“ ehk tunne, et rühmituse ideoloogia ei allu ratsionaalsele analüüsile; „puhtuse nõue“ ehk väide, et liikmed on puhtad ja mitteliikmed ebapuhtad; „pihtimise kultus“ – enesekriitika on avalik hüve; „püha teadus“ – grupi ideoloogia on püha; „keele lastimine“ – sõnad tähendavad seda, mida grupi juhid tahavad, et need tähendaksid; „doktriin on tähtsam kui inimene“ – indiviidil pole õigusi; ja „olemasolu üleandmine“ – massid peavad olema valmis tervikliku heaolu nimel elu ohverdama. Professor võtab oma kaheksat testi kokku nii: „Mida selgemalt keskkond neid kaheksat psühholoogilist tunnust väljendab, seda suurem on selle sarnasus ideoloogilise totalitarismiga; ja mida enam see totalitaristlikke vahendeid inimeste muutmiseks kasutab, seda suurem on selle sarnasus mõtetemuutmise või „ajupesuga“.“
John Sweeney "Põhja-Korea. Salaja maailma kõige suletumas riigis", Äripäev 2014
Lifton on USA sõjaväepsühhiaater, kes 1950. aastatel vestles Korea sõjas vangi sattunute ja Põhja-Koreas kinni peetud ameeriklastest sõjavangide ning esimees Mao totalitaarse riigi hiinlastest ja eurooplastest ohvritega. Ta selgitas, et terminit „ajupesu“ kasutas esimest korda ameerika ajakirjanik Edward Hunter. See oli hiina kõnekeelse termini hsi nao (sõna-sõnalt „pese aju“) tõlge; terminit kuulis ta hiina koputajatelt, kes kirjeldasid, kuidas seda pärast kommunistide võimuletulekut kasutati.
Hiljem määratles Lifton kolm omadust, mis kirjeldavad mistahes kultusi: esiteks on „kõigil kultustel karismaatiline juht, kes ise üha enam jumaldamisobjektiks muutub ja kes on paljudel juhtudel surematuse jagaja. Üldisemad vaimsed ideed taanduvad juhi jumalikustamise ees“. Teiseks on kultustes teatav „mõtete muutmise“ aspekt, mida üldiselt tuntakse ajupesu nime all. Kolmandaks eksisteerib „muster, kus ülemine kiht ehk juhid ja nende kaaslased tegelevad manipulatsiooni ja ärakasutamisega ning alumine kiht ehk uued liikmed ja liikmestaatuse taotlejad on idealistlikud“. Liftoni kultuse tunnuseid saab kokku võtta nii: esiteks Juht kui Jumal, teiseks ajupesu, kolmandaks kuritarvitused. Kaks punkti kolmest on ilmselged: Põhja-Korea on kultus. Kuid kuidas on lood ajupesuga?
Lifton kirjeldab kaheksat ajupesu tuvastamise testi. Esimene test on „miljöökontroll“ ehk teabe piiramine, infovoolu ahendamine. Lifton kirjutab: „Mõtete muutmise keskkonna fundamentaalne omadus ja vaimne hoovus, millel see kõik põhineb, on kontroll inimestevahelise kommunikatsiooni üle. Sellise miljöökontrolli kaudu püüab totalitaarne keskkond oma valduseks kuulutada mitte ainult üksikisiku suhtluse maailmaga (ehk kõik, mida inimene näeb ja kuuleb, loeb ja kirjutab, kogeb ja väljendab), vaid ka – siseellu tungides – kõik, mida me peame inimese suhtluseks iseendaga. See tekitab õhkkonna, mis on hirmutavalt sarnane George Orwelli teosega „1984“. Liftoni sõnul on sellise informatsioonikontrolli esmaseks tulemuseks „iseenese ja välismaailma vahelise tasakaalu rikutus“.
Liftoni ülejäänud seitse ajupesu määramise testi on „müstiline manipulatsioon“ ehk tunne, et rühmituse ideoloogia ei allu ratsionaalsele analüüsile; „puhtuse nõue“ ehk väide, et liikmed on puhtad ja mitteliikmed ebapuhtad; „pihtimise kultus“ – enesekriitika on avalik hüve; „püha teadus“ – grupi ideoloogia on püha; „keele lastimine“ – sõnad tähendavad seda, mida grupi juhid tahavad, et need tähendaksid; „doktriin on tähtsam kui inimene“ – indiviidil pole õigusi; ja „olemasolu üleandmine“ – massid peavad olema valmis tervikliku heaolu nimel elu ohverdama. Professor võtab oma kaheksat testi kokku nii: „Mida selgemalt keskkond neid kaheksat psühholoogilist tunnust väljendab, seda suurem on selle sarnasus ideoloogilise totalitarismiga; ja mida enam see totalitaristlikke vahendeid inimeste muutmiseks kasutab, seda suurem on selle sarnasus mõtetemuutmise või „ajupesuga“.“
John Sweeney "Põhja-Korea. Salaja maailma kõige suletumas riigis", Äripäev 2014