Sa
oled lipp, mina tuul.
Sa oled orav, mina pähkel.
Sa oled nälg, mina toit.
Ma olen rukis seemneke ja sina kodumaa toitev muld.
Vaikne tiigike oled, mina põhjatu ookean.
Magus maasikas oled, mina keedetud kartul.
Mõnikord tulen su uksele
ja toon rämpsposti.
Sa tead, mis viga on, ja ei varja.
Sa oled taevas ja mina olen lind.
Sel kummalisel kombel läbi taeva
me liugleme, puhas me hing.
Sander Otsa
Sa oled orav, mina pähkel.
Sa oled nälg, mina toit.
Ma olen rukis seemneke ja sina kodumaa toitev muld.
Vaikne tiigike oled, mina põhjatu ookean.
Magus maasikas oled, mina keedetud kartul.
Mõnikord tulen su uksele
ja toon rämpsposti.
Sa tead, mis viga on, ja ei varja.
Sa oled taevas ja mina olen lind.
Sel kummalisel kombel läbi taeva
me liugleme, puhas me hing.
Sander Otsa