Sina oled šokolaad, mina oled seda sulatav suu.
Sa oled kui pehme käsi, mina olen neid rikkuv karge tuul.
Sina oled sein, ma olen seinal rippuv pilt.
Mina olen pluus, sa oled kui uue pluusi häiriv silt.
Sa oled kui hirm, mis hävitab kogu hingerahu.
Sina oled see matemaatika valem, mis minu pähe ei mahu.
Ma olen meeliülendav õnnetunne.
Sa oled kui noore inimese näolapp, täis punetust ja punne.
Kõrvetav päike
ja rusuv äike.
Sa oled kõik, mis vastik on mulle,
ma olen saamatu, rõõmu valmistada ei oska sulle.
Mina olen ununenud laulu sõnad.
Sina oled meelde tuletatud meloodia.
Sa oled mu ikka veel maksmata võlad.
Me oleme suure armastuse loojad.
Adeele Rass
Sa oled kui pehme käsi, mina olen neid rikkuv karge tuul.
Sina oled sein, ma olen seinal rippuv pilt.
Mina olen pluus, sa oled kui uue pluusi häiriv silt.
Sa oled kui hirm, mis hävitab kogu hingerahu.
Sina oled see matemaatika valem, mis minu pähe ei mahu.
Ma olen meeliülendav õnnetunne.
Sa oled kui noore inimese näolapp, täis punetust ja punne.
Kõrvetav päike
ja rusuv äike.
Sa oled kõik, mis vastik on mulle,
ma olen saamatu, rõõmu valmistada ei oska sulle.
Mina olen ununenud laulu sõnad.
Sina oled meelde tuletatud meloodia.
Sa oled mu ikka veel maksmata võlad.
Me oleme suure armastuse loojad.
Adeele Rass