MALE
Sõna male saamislugu eesti keeles on pikk ja ulatub tegelikult sajandite taha. Malest rääkides peaks alustama hoopis malevast. Sõna malev tähendab eelkõige muistsete eestlaste rahvaväge, aga eri aegadel on selle tähendust laiendatud. Nõukogude ajal tegutses rahvamalev, praegu on malevad ja malevkonnad Kaitseliidul. Rahva teadvuses on see ilmselt ürgne eesti sõna.
Sõna malev on juba Läti Henriku kroonikas maleva kujul. Hiljem sai sai üldkasutavaks lühem kuju malev.
Küll aga on 19. sajandil kirjakeelde toonud maleva Ado Grenzsteini kaasabil sünnitanud hoopis ootamatu järglase. Kui Grenzstein 1883. aastal esimest eestikeelset maleõpikut kirjutas, vajas ta malemängu tähistamiseks sõna. Malemäng jõudis Euroopasse läbi pärsia- ja araabiakeelsete maade, kus seda tähtsaima malendi - kuninga - järgi nimetatakse šahhiks. Seda nimetust tarvitatakse enamikus Euroopa keeltes. Grenzstein aga oli purist (inimene, kes püüab võõrapäraseid liialdusi keeles vältida) ja laensõnad talle ei meeldinud. Malemängu on juba vanades idamaades võrreldud sõjaga, malendeid sõjaväega ja Grenzsteingi kasutas malendite üldnimetisena parajasti moes olevat sõna maleva. Mängu enda nimetuse sai ta nii, et jättis sõnal maleva lihtsalt ühe silbi lõpust ära. Saadud sõnast male tuletas ta sõnad malend ja maletama, mis kõik on tänapäeval kasutusele jäänud. Nii sündiski 19. sajandi lõpus Läti Henriku abiga ainulaadne ja omapäran eesti maleterminoloogia.
Udo Uibo "Sõnalood", Tänapäev 2014
Sõna male saamislugu eesti keeles on pikk ja ulatub tegelikult sajandite taha. Malest rääkides peaks alustama hoopis malevast. Sõna malev tähendab eelkõige muistsete eestlaste rahvaväge, aga eri aegadel on selle tähendust laiendatud. Nõukogude ajal tegutses rahvamalev, praegu on malevad ja malevkonnad Kaitseliidul. Rahva teadvuses on see ilmselt ürgne eesti sõna.
Sõna malev on juba Läti Henriku kroonikas maleva kujul. Hiljem sai sai üldkasutavaks lühem kuju malev.
Küll aga on 19. sajandil kirjakeelde toonud maleva Ado Grenzsteini kaasabil sünnitanud hoopis ootamatu järglase. Kui Grenzstein 1883. aastal esimest eestikeelset maleõpikut kirjutas, vajas ta malemängu tähistamiseks sõna. Malemäng jõudis Euroopasse läbi pärsia- ja araabiakeelsete maade, kus seda tähtsaima malendi - kuninga - järgi nimetatakse šahhiks. Seda nimetust tarvitatakse enamikus Euroopa keeltes. Grenzstein aga oli purist (inimene, kes püüab võõrapäraseid liialdusi keeles vältida) ja laensõnad talle ei meeldinud. Malemängu on juba vanades idamaades võrreldud sõjaga, malendeid sõjaväega ja Grenzsteingi kasutas malendite üldnimetisena parajasti moes olevat sõna maleva. Mängu enda nimetuse sai ta nii, et jättis sõnal maleva lihtsalt ühe silbi lõpust ära. Saadud sõnast male tuletas ta sõnad malend ja maletama, mis kõik on tänapäeval kasutusele jäänud. Nii sündiski 19. sajandi lõpus Läti Henriku abiga ainulaadne ja omapäran eesti maleterminoloogia.
Udo Uibo "Sõnalood", Tänapäev 2014