KUIDAS SAADA KIRJANIKUKS
Kes tahab lapsena saada autojuhiks, kes politseinikuks, kes arstiks, kes lenduriks, kes ... kirjanikuks. Andrus Kivirähk on tõdenud, et seda viimast ei julgetagi välja öelda just soovi suurejoonelisuse tõttu. Kivirähk: "Natuke isegi ülbe, kui koolilaps ütleb, et kavatseb kirjanikuks hakata" (http://www.parnupostimees.ee/111770/laisk-andrus-kirjanik-kivirahk).
Eesti juurtega soome kirjanik Sofi Oksanen on öelnud, et kirjanikuks peab nii sündima kui kasvama. Emmast-kummast üksi ei piisa (http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=5219).
Andrus Kivirähk: "Kirjanikuks hakkamine pole hakkamise asi, vaid pigem tiitel, mille annavad sulle lugejad" (http://www.parnupostimees.ee/111770/laisk-andrus-kirjanik-kivirahk).
Eesti üks armastatumaid luuletajaid Kristiina Ehin on aga tõdenud, et kirjanikuks annab ka õppida (https://www.ut.ee/et/971507).
Kes tahab lapsena saada autojuhiks, kes politseinikuks, kes arstiks, kes lenduriks, kes ... kirjanikuks. Andrus Kivirähk on tõdenud, et seda viimast ei julgetagi välja öelda just soovi suurejoonelisuse tõttu. Kivirähk: "Natuke isegi ülbe, kui koolilaps ütleb, et kavatseb kirjanikuks hakata" (http://www.parnupostimees.ee/111770/laisk-andrus-kirjanik-kivirahk).
Eesti juurtega soome kirjanik Sofi Oksanen on öelnud, et kirjanikuks peab nii sündima kui kasvama. Emmast-kummast üksi ei piisa (http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=5219).
Andrus Kivirähk: "Kirjanikuks hakkamine pole hakkamise asi, vaid pigem tiitel, mille annavad sulle lugejad" (http://www.parnupostimees.ee/111770/laisk-andrus-kirjanik-kivirahk).
Eesti üks armastatumaid luuletajaid Kristiina Ehin on aga tõdenud, et kirjanikuks annab ka õppida (https://www.ut.ee/et/971507).
10 sammu, et saada kirjutamises paremaks
1. Kirjuta.
2. Kirjuta rohkem.
3. Kirjuta veel rohkem.
4. Kirjuta sllest veelgi enam.
5. Kirjuta, kui sa ei soovi kirjutada.
6. Kirjuta, kui sa soovid kirjutada.
7. Kirjuta, kui sul on midagi öelda.
8. Kirjuta, kui sul ei ole midagi öelda.
9. Kirjuta iga päev.
10. Jätka kirjutamist.
http://www.copyblogger.com/10-steps-to-better-writing/
1. Kirjuta.
2. Kirjuta rohkem.
3. Kirjuta veel rohkem.
4. Kirjuta sllest veelgi enam.
5. Kirjuta, kui sa ei soovi kirjutada.
6. Kirjuta, kui sa soovid kirjutada.
7. Kirjuta, kui sul on midagi öelda.
8. Kirjuta, kui sul ei ole midagi öelda.
9. Kirjuta iga päev.
10. Jätka kirjutamist.
http://www.copyblogger.com/10-steps-to-better-writing/
Mida siis teha, et kirjanikuks saada?
1. Saada oma töö/tööd ajakirjale Värske Rõhk, mis on keskendunud noortele autoritele.
2. Osale kirjanduslikel võistlustel, nt romaanivõistlusel, näidendivõistlusel.
3. Saada oma töö/tööd kirjastajale. Kindlasti ära heitu eitavast vastusest. Ka näiteks Astrid Lindgreni "Pipi Pikksuka" käsikiri lükati alguses tagasi.
4. Mine loovkirjutamise kursustele.
5. Oma tekste võib ka kohvikutes, raamatukogudes, kirjanduslikel üritustel esitada.
6. Avalda oma tekste blogis. Nii mõnigi blogis avaldatud lugu on võitnud tähelepanu ja hiljem raamatuna avaldatud.
7. Loe. Loe hästi palju. Kirjanik Peeter Helme on öelnud: "Kõige tähtsam lugemise puhul on hoopis keele sees olek, keelega tegelemine, selles ulpimine ja ujumine, mis aitab lõimida kirjaniku peas lingvistilisi ja semantilisi kudesid, mis saavad aluseks tema enda kirjanduslikule loomingule. Mitte miski ei aita teha seda paremini kui lugemine ... Mida paremini me valdame keelt, seda paremini suudame maailma kirjeldada ... Kirjaniku amet on kord juba selline, et selle käigus luuakse pidevalt uusi maailmu — kusjuures neid luuakse sellesse maailma, kus juba enne on niimoodi loodud maailmu rohkem kui liiva kõrbes —, niisiis ei tee paha olla kursis varasemate demiurgide tegemistega. Sellest möödahiilimine, arvamine, et milleks lugeda varem kirjutatut, palju toredam on ju ise kirjutada, tähendab minekut mängureeglite vastu. Mitte isegi tingimata tsunftireeglite vastu, aga jällegi üldisemate, filosoofilisemate reeglite vastu. Sel lihtsal põhjusel, et kirjandus on orgaaniline nähtus. Selle eri osad on kõik omavahel rohkemal või vähemal määral seotud, ning lihtsustatult öeldes kipub kirjandus, mida luuakse ilma seda orgaanilist seotust tunnetamata, jääma kirjandusväliseks, teatud määral isegi mittekirjanduseks, kirjanduselaadseks tooteks." (http://www.looming.ee/2013/11/millest-elad-kirjanik/).
8. Oluline on võita meedia tähelepanu (mõni huvitav hobi, miks mitte skandaal, ekstravagantne välimus, veidrus jne). Tänapäeval on kirjanikest tihti saanud just meediastaarid.
Mõningate kuulsate autorite veidruseid
"Jumalaema kirik Pariisis"autor Victor Hugo sulges end otseses mõttes kabinetti, et käsikiri tähtajaks valmis saaks. Et vältida kiusatustki töö nurka visata ja välja minna, pani ta oma rõivad kappi luku taha. Ainsana jäi kapist välja hiigelsuur hall sall, millesse Hugo end varvasteni mässis.
Agatha Christie, kelle sulest on sündinud Hercule Poirot ja miss Marple, tavatses oma teoseid välja mõelda vannis vedeldes ja õunu mugides.
Alexander Dumas kasutas proosateoste kirjutamisel kindlat tooni sinist, poeesia puhul kollast ja artiklite kirjutamiseks roosat värvi paberit. Kord reisil lõppes tal sinine paber otsa ning ta pidi kasutama kollast. Dumas oli hiljem kindel, et vale värv mõjutas tema teose kvaliteeti.
Õuduskirjanduse elav klassik Stephen King ei pea tööpäeva õnnestunuks, kui ta ei suuda kirja panna vähemalt 2000 sõna, seejuures ase- ja sidesõnad ei lähe arvesse.
Virginia Woolf kirjutas püsti seistes. Seda olevat ta teinud kadedusest oma kunstnikust õe vastu – kuna too maalis seistes, ei saanud Woolf temast maha jääda.
Kuulus Ameerika biitnik Jack Kerouac kirjutas oma menukaima romaani "Teel" tapeeti meenutavatele poognatele, mida tekitas, kleepides paberilehti üksteise otsa. See meetod võimaldanud tal säilitada pidurdamatut loomepalangut. Sellega ajas ta hulluks kirjastaja, kelle meelest oli niimoodi kirjutatud käsikirja võimatu toimetada (http://www.ohtuleht.ee/565629/maailmakuulsate-kirjanike-veidrusi).
1. Saada oma töö/tööd ajakirjale Värske Rõhk, mis on keskendunud noortele autoritele.
2. Osale kirjanduslikel võistlustel, nt romaanivõistlusel, näidendivõistlusel.
3. Saada oma töö/tööd kirjastajale. Kindlasti ära heitu eitavast vastusest. Ka näiteks Astrid Lindgreni "Pipi Pikksuka" käsikiri lükati alguses tagasi.
4. Mine loovkirjutamise kursustele.
5. Oma tekste võib ka kohvikutes, raamatukogudes, kirjanduslikel üritustel esitada.
6. Avalda oma tekste blogis. Nii mõnigi blogis avaldatud lugu on võitnud tähelepanu ja hiljem raamatuna avaldatud.
7. Loe. Loe hästi palju. Kirjanik Peeter Helme on öelnud: "Kõige tähtsam lugemise puhul on hoopis keele sees olek, keelega tegelemine, selles ulpimine ja ujumine, mis aitab lõimida kirjaniku peas lingvistilisi ja semantilisi kudesid, mis saavad aluseks tema enda kirjanduslikule loomingule. Mitte miski ei aita teha seda paremini kui lugemine ... Mida paremini me valdame keelt, seda paremini suudame maailma kirjeldada ... Kirjaniku amet on kord juba selline, et selle käigus luuakse pidevalt uusi maailmu — kusjuures neid luuakse sellesse maailma, kus juba enne on niimoodi loodud maailmu rohkem kui liiva kõrbes —, niisiis ei tee paha olla kursis varasemate demiurgide tegemistega. Sellest möödahiilimine, arvamine, et milleks lugeda varem kirjutatut, palju toredam on ju ise kirjutada, tähendab minekut mängureeglite vastu. Mitte isegi tingimata tsunftireeglite vastu, aga jällegi üldisemate, filosoofilisemate reeglite vastu. Sel lihtsal põhjusel, et kirjandus on orgaaniline nähtus. Selle eri osad on kõik omavahel rohkemal või vähemal määral seotud, ning lihtsustatult öeldes kipub kirjandus, mida luuakse ilma seda orgaanilist seotust tunnetamata, jääma kirjandusväliseks, teatud määral isegi mittekirjanduseks, kirjanduselaadseks tooteks." (http://www.looming.ee/2013/11/millest-elad-kirjanik/).
8. Oluline on võita meedia tähelepanu (mõni huvitav hobi, miks mitte skandaal, ekstravagantne välimus, veidrus jne). Tänapäeval on kirjanikest tihti saanud just meediastaarid.
Mõningate kuulsate autorite veidruseid
"Jumalaema kirik Pariisis"autor Victor Hugo sulges end otseses mõttes kabinetti, et käsikiri tähtajaks valmis saaks. Et vältida kiusatustki töö nurka visata ja välja minna, pani ta oma rõivad kappi luku taha. Ainsana jäi kapist välja hiigelsuur hall sall, millesse Hugo end varvasteni mässis.
Agatha Christie, kelle sulest on sündinud Hercule Poirot ja miss Marple, tavatses oma teoseid välja mõelda vannis vedeldes ja õunu mugides.
Alexander Dumas kasutas proosateoste kirjutamisel kindlat tooni sinist, poeesia puhul kollast ja artiklite kirjutamiseks roosat värvi paberit. Kord reisil lõppes tal sinine paber otsa ning ta pidi kasutama kollast. Dumas oli hiljem kindel, et vale värv mõjutas tema teose kvaliteeti.
Õuduskirjanduse elav klassik Stephen King ei pea tööpäeva õnnestunuks, kui ta ei suuda kirja panna vähemalt 2000 sõna, seejuures ase- ja sidesõnad ei lähe arvesse.
Virginia Woolf kirjutas püsti seistes. Seda olevat ta teinud kadedusest oma kunstnikust õe vastu – kuna too maalis seistes, ei saanud Woolf temast maha jääda.
Kuulus Ameerika biitnik Jack Kerouac kirjutas oma menukaima romaani "Teel" tapeeti meenutavatele poognatele, mida tekitas, kleepides paberilehti üksteise otsa. See meetod võimaldanud tal säilitada pidurdamatut loomepalangut. Sellega ajas ta hulluks kirjastaja, kelle meelest oli niimoodi kirjutatud käsikirja võimatu toimetada (http://www.ohtuleht.ee/565629/maailmakuulsate-kirjanike-veidrusi).
KLIKI JÄRGMISTELE KODULEHTEDELE:
Värske Rõhk:
http://va.ee/
Taavi Kanguri blogi kirjanikuks saamise kohta (Taavi Kangur saavutas 2010. aastal Tänapäeva romaanivõistlusel II koha):
http://kirjutamise-abc.blogspot.com/
Luuletaja Kivisildnik jagab soovitusi, kuidas saada luuletajaks:
https://www.youtube.com/watch?v=WhFz7_Iq1wI
http://va.ee/
Taavi Kanguri blogi kirjanikuks saamise kohta (Taavi Kangur saavutas 2010. aastal Tänapäeva romaanivõistlusel II koha):
http://kirjutamise-abc.blogspot.com/
Luuletaja Kivisildnik jagab soovitusi, kuidas saada luuletajaks:
https://www.youtube.com/watch?v=WhFz7_Iq1wI