MAASTIK
Maastiku mõiste mõtlesid välja hollandlased. Nemad olid esimesed, kes umbes neli aastasada tagasi hakkasid väärtustama seda, mida nad oma silmaga nägid — kodukohta, kirikutorni, uisutajaid ja kevadist lund kanalitel. Tumepruuni riietunud kalvinistid kirjutasid maastikust kui millestki sellisest, mis seostus pigem nende endi kogemuse kui kunsti kõrgete teemadega. Toonane klassikaline ilukaanon sellist lähenemisviisi ei mõistnud: „Nende maalid kujutavad igasugust rämpsu, telliskivisid ja mörti, rohtu põldudel, puude varje ja jõgesid ja sildu; selle kõige kohta kasutavad nad sõna landskaapet (lanskip, landschap),” hindas madalmaalaste saavutusi Michelangelo.
Sõna maastik jõudis eesti keelde maastikumaali tähenduses nooreestlaste vahendusel 20. sajandi alguses. Luuletajad tähistasid selle sõnaga „maa ilmet“. Hannes Palang, kes on palju maastikest kirjutanud, on täheldanud: „Kui geograafid 1919. aastal selle intrigeeriva uudissõna kaunitelt kunstidelt „üle lõid”, tingis see vajaduse anda mõistele ka teaduslik tähendus.“
Palang, H. Maastik ja pärand
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/54146/melts_brita.pdf?sequence=1&isAllowed=y
Eestlased armastavad sõna maastik. Näiteks on meil olemas järgmised maastikud:
Maastiku mõiste mõtlesid välja hollandlased. Nemad olid esimesed, kes umbes neli aastasada tagasi hakkasid väärtustama seda, mida nad oma silmaga nägid — kodukohta, kirikutorni, uisutajaid ja kevadist lund kanalitel. Tumepruuni riietunud kalvinistid kirjutasid maastikust kui millestki sellisest, mis seostus pigem nende endi kogemuse kui kunsti kõrgete teemadega. Toonane klassikaline ilukaanon sellist lähenemisviisi ei mõistnud: „Nende maalid kujutavad igasugust rämpsu, telliskivisid ja mörti, rohtu põldudel, puude varje ja jõgesid ja sildu; selle kõige kohta kasutavad nad sõna landskaapet (lanskip, landschap),” hindas madalmaalaste saavutusi Michelangelo.
Sõna maastik jõudis eesti keelde maastikumaali tähenduses nooreestlaste vahendusel 20. sajandi alguses. Luuletajad tähistasid selle sõnaga „maa ilmet“. Hannes Palang, kes on palju maastikest kirjutanud, on täheldanud: „Kui geograafid 1919. aastal selle intrigeeriva uudissõna kaunitelt kunstidelt „üle lõid”, tingis see vajaduse anda mõistele ka teaduslik tähendus.“
Palang, H. Maastik ja pärand
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/54146/melts_brita.pdf?sequence=1&isAllowed=y
Eestlased armastavad sõna maastik. Näiteks on meil olemas järgmised maastikud:
Tegelikult saab avarust väljendada ka teiste sõnadega, mis lisab keelele värskust. Miks mitte maastiku asemel kasutada vahel maailm, ilm, põld, väli, lagendik, taevas, rinne, ruum, pilt, turg, näiteks salatirinne ja teletiik.
Mund, A. Sisevaateid kujundiilma
http://keeleabi.eki.ee/pdf/020.pdf
Mund, A. Sisevaateid kujundiilma
http://keeleabi.eki.ee/pdf/020.pdf