MARDIPÄEV
Mardipäeva tähistatakse 10. novembril. 10. novembriga lõpeb hingedeaeg. Sel ajal liikusid ringi ka kurje vaime peletavad karvased ja lärmakad mardisandid. Neid ei tasunud peljata, sest nende külaskäik tõi perele õnne.
Millest mardipäeva traditsioon on alguse saanud, on raske öelda. Versioone on aga mitmeid. Näiteks seostatakse folklorist Mall Hiiemäe arvates mardipäeva surnute mälestamisega, kuna sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Soomlaste novembrikuu on marraskuu ehk surnutekuu.
Mardipäev on püha Martinuse surmapäev (11. november). Müüdi järgi kohanud püha Martinus kerjust ning lõiganud oma mantli pooleks, et seda siis kerjusega jagada.
Paljudes maades aga tähistatakse mardipäeva 10. novembril, Martin Lutheri sünnipäeval.
Mardipäeva üks tuntumaid traditsioone on martide ringijooksmine. Marti joostakse mardipäeva eelõhtul. Mardisandid kandsid tumedaid rõivaid ja näo varjamiseks maski. Martidel olid kaasas ka vitsad, millega pererahvale löödi tervist. Mardivits seostub eluvitsaga, mistõttu see võis murtud olla vaid teatud puude küljest, kindla peale andis kasevits tervist.
Milline nägi välja mardirituaal?
1. Sissepalumislaul. Tuppatulemisel võeti kotist viljateri ja külvati neid põrandale viljaloitsu saatel.
2. Martide tantsimine, laulmine, mängimine koos pererahvaga, mõistatuste küsimine vilja ja karja edendamiseks. Andide palumine.
3. Andide saamise eest tänulaulu laulmine.
4. Hüvastijätulaul.
Mardipäeva traditsiooniliseks roaks on olnud mardihani, aga sel puhul söödi ka kana. Miks hani? Taas on versioone mitmeid, kuid hane on peetud haldja kehastuseks ja pühaks linnuks.
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mardipaev.php
http://www.evm.ee/est/tee-oma-uritus/rahvakalendri-peod/sugis
Mardipäeva tähistatakse 10. novembril. 10. novembriga lõpeb hingedeaeg. Sel ajal liikusid ringi ka kurje vaime peletavad karvased ja lärmakad mardisandid. Neid ei tasunud peljata, sest nende külaskäik tõi perele õnne.
Millest mardipäeva traditsioon on alguse saanud, on raske öelda. Versioone on aga mitmeid. Näiteks seostatakse folklorist Mall Hiiemäe arvates mardipäeva surnute mälestamisega, kuna sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Soomlaste novembrikuu on marraskuu ehk surnutekuu.
Mardipäev on püha Martinuse surmapäev (11. november). Müüdi järgi kohanud püha Martinus kerjust ning lõiganud oma mantli pooleks, et seda siis kerjusega jagada.
Paljudes maades aga tähistatakse mardipäeva 10. novembril, Martin Lutheri sünnipäeval.
Mardipäeva üks tuntumaid traditsioone on martide ringijooksmine. Marti joostakse mardipäeva eelõhtul. Mardisandid kandsid tumedaid rõivaid ja näo varjamiseks maski. Martidel olid kaasas ka vitsad, millega pererahvale löödi tervist. Mardivits seostub eluvitsaga, mistõttu see võis murtud olla vaid teatud puude küljest, kindla peale andis kasevits tervist.
Milline nägi välja mardirituaal?
1. Sissepalumislaul. Tuppatulemisel võeti kotist viljateri ja külvati neid põrandale viljaloitsu saatel.
2. Martide tantsimine, laulmine, mängimine koos pererahvaga, mõistatuste küsimine vilja ja karja edendamiseks. Andide palumine.
3. Andide saamise eest tänulaulu laulmine.
4. Hüvastijätulaul.
Mardipäeva traditsiooniliseks roaks on olnud mardihani, aga sel puhul söödi ka kana. Miks hani? Taas on versioone mitmeid, kuid hane on peetud haldja kehastuseks ja pühaks linnuks.
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mardipaev.php
http://www.evm.ee/est/tee-oma-uritus/rahvakalendri-peod/sugis