HÕIMUPÄEV
Viimasel ajal on soomeugrilastele ja samojeedidele hakatud rohkem tähelepanu pöörama. Väga populaarseks on saanud hõimupäev. Hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval ja see on ka riiklik tähtpäev, mille puhul tuleb heisata Eesti lipp. Hõimupäev ei ole piirdunud aga ühe päevaga, vaid tegelikult peetakse hõimupäevade nädalat, mille raames toimub palju erinevaid üritusi.
Hõimupäevade ajalugu ulatub aga aastasse 1928, mil esimest korda peeti hõimupäevi. Nõukogude ajal hõimupäevi ei peetud, kuid hõimupäevade traditsioon taaselustati 1988. aastal. Hõimupäevade kohta on Jaak Prozes, hõimupäevade üks eestvedajatest ja Fenno-Ugria Asutuse nõunik, välja toonud 1930ndate hõimupäevade läkituse: „/---/ ühtlasi peame oma sugulasrahvastega, oma hõimlastega kokku hoidma, neilt õppima, neile tarbe korral kasulik olema ja neid aitama, sest kokkuhoidev rahvahõim on suurem, tugevam ja kultuurivõimelisem ning suudab rohkem kui me üksi.”
Viimasel ajal on soomeugrilastele ja samojeedidele hakatud rohkem tähelepanu pöörama. Väga populaarseks on saanud hõimupäev. Hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval ja see on ka riiklik tähtpäev, mille puhul tuleb heisata Eesti lipp. Hõimupäev ei ole piirdunud aga ühe päevaga, vaid tegelikult peetakse hõimupäevade nädalat, mille raames toimub palju erinevaid üritusi.
Hõimupäevade ajalugu ulatub aga aastasse 1928, mil esimest korda peeti hõimupäevi. Nõukogude ajal hõimupäevi ei peetud, kuid hõimupäevade traditsioon taaselustati 1988. aastal. Hõimupäevade kohta on Jaak Prozes, hõimupäevade üks eestvedajatest ja Fenno-Ugria Asutuse nõunik, välja toonud 1930ndate hõimupäevade läkituse: „/---/ ühtlasi peame oma sugulasrahvastega, oma hõimlastega kokku hoidma, neilt õppima, neile tarbe korral kasulik olema ja neid aitama, sest kokkuhoidev rahvahõim on suurem, tugevam ja kultuurivõimelisem ning suudab rohkem kui me üksi.”
Ida-Karjala Äänisjärve ümbrus on tuntud kiviaja kaljujooniste tõttu. Ida-Karjala kaljujoonised avastati 19. sajandil ning pärast seda on kokku leitud üle tuhande joonise. Peamaiselt leiab raidpiltidelt veelinde, loomi (levinud loomaks on põder), paate ja inimesi. Kaljujooniseid on tõlgendatud erinevalt, kuid üldiselt on valitsenud arvamus, et joonistel on kujutatud tähistaevast. Raamatus „Kümme soome-ugri uurimisreisi“ tõdeb Kaljo Põllu, et Karjala kaljujooniseid võib pidada Euraasia mandri põhjaosa esiajalooliste hõimude kultuurimonumendiks.
Ida-Karjala kaljujoonistelt tuntud motiive on kasutanud oma logodel ka MTÜ Fenno- Ugria Asutus, mille eesmärgiks on arendada koostööd soome-ugri rahvaste vahel. Hõimupäevade logol on kasutatud Ida-Karjala kaljujoonistelt tuntud suusatajate motiivi. Kaljo Põllu kirjutab raamatus „Kakskümmend soome-ugri uurimisreisi“ suusatajate kohta: „Tõenäoliselt on tegemist ainult ühe tegelasega, keda on kujutatud retke kolmes järgus: alguses käis moonakotiga seljas, matka keskel vähenenud varustusega ja lõpuks on ta kõik üleliigse turjalt heitnud.“
Ida-Karjala kaljujoonistelt tuntud motiive on kasutanud oma logodel ka MTÜ Fenno- Ugria Asutus, mille eesmärgiks on arendada koostööd soome-ugri rahvaste vahel. Hõimupäevade logol on kasutatud Ida-Karjala kaljujoonistelt tuntud suusatajate motiivi. Kaljo Põllu kirjutab raamatus „Kakskümmend soome-ugri uurimisreisi“ suusatajate kohta: „Tõenäoliselt on tegemist ainult ühe tegelasega, keda on kujutatud retke kolmes järgus: alguses käis moonakotiga seljas, matka keskel vähenenud varustusega ja lõpuks on ta kõik üleliigse turjalt heitnud.“