HALLOWEEN
Oktoobri viimasel päeval peetakse halloween`i. Halloween on saanud nime sõnadest All Hallow`s Eve ehk kõigi pühakute eelõhtu. Halloween on tänu oma pikale ajaloole kombinatsioon paljudest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev. Halloween`iga tähistatakse paljudes maades ühtlasi hingedepäeva/-aega, kui oodatakse koju varem elanud inimeste hingesid, kelle mälestuseks süüdatakse kodudes küünlad.
Samhain on keldi uusaasta ehk suvelõpp, mida tähistati pidulikult oktoobri lõpus. Olemuselt on sellel pühal ühisjooni näiteks eestlaste mihklipäevaga, karjatamisaja lõpuga. Samhain tähendas aega, mil ilmad külmenesid, karjused tulid mägedest alla, kari jäi koju ning algas tubane käsitöö tegemise aeg. Tõsi küll, eestlaste tubase käsitöö aeg algas samuti pigem oktoobri lõpus ja novembri alguses. Samhain oli aga ka viljalõikuse lõpuaeg. Need olulised tähised langesid ühte ajaga, mil esivanemate hingesid oodati tagasi koju ja mil nendega suheldi. Siingi on palju sarnast eestlaste kunagise hingedeajaga, mil samuti oodati esivanemate hingi koju naasvat, neid kostitati, liikusid ringi hingesandid.
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-halloween.php
Mauri Kunnas "Salapärasuste käsiraamat", AS Ajakirjade Kirjastus 2013
Ameerika Ühendriikidest on mujale levinud halloween`iga seotud kombed, mis on nii hingedeaja kui pühakutepäeva traditsioone kõrvale tõrjunud. Sellised on näiteks kõrvitsalaternate uuristamine ja laste komme käia majast majja, lunides kommi koerustükkide ähvardusel. See majast majja kõndimine meenutab meie oma mardi- ja kadrikombeid, mis on samuti segu idast ja läänest, vanast ja uuest, paganlikust ja kristlikust traditsioonist.
Mauri Kunnas "Salapärasuste käsiraamat", AS Ajakirjade Kirjastus 2013
Miks riietuvad Ameerika lapsed halloween`i ajal tontideks ja koletisteks? Sest 150 aastat tagasi oli Iirimaal halb kartulisaak. Paljud jäid kodumaal nälga ja kolisid Ameerikasse. Algul tähistasid nad seal halloween`i nagu vanasti, pidude ja jutustamisega. Iirlasi oli palju ja Ameerika kaupmehed hakkasid neile hiljem müüma erilisi peokaunistusi ja veidraid kostüüme.
Üks ameeriklaste leiutatud halloween`i sümbol on kõrvits. Sellele lõigatakse noaga külje peale silmad, nina ja suu. Kõrvits uuristatakse tühjaks, nii et sisse saab panna küünla, mille valgus kumab läbi aukude. Halloween`i ajal mõeldakse igasugustele koletistele ja ka pimedas helendav kurja näoga kõrvits pidi olema pisut hirmus. Aga kõrvitsale võib teha ka lõbusa näo.
http://taheke.delfi.ee/taheke/jutud/hingedeaeg-ja-halloween?id=14404014
Oktoobri viimasel päeval peetakse halloween`i. Halloween on saanud nime sõnadest All Hallow`s Eve ehk kõigi pühakute eelõhtu. Halloween on tänu oma pikale ajaloole kombinatsioon paljudest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev. Halloween`iga tähistatakse paljudes maades ühtlasi hingedepäeva/-aega, kui oodatakse koju varem elanud inimeste hingesid, kelle mälestuseks süüdatakse kodudes küünlad.
Samhain on keldi uusaasta ehk suvelõpp, mida tähistati pidulikult oktoobri lõpus. Olemuselt on sellel pühal ühisjooni näiteks eestlaste mihklipäevaga, karjatamisaja lõpuga. Samhain tähendas aega, mil ilmad külmenesid, karjused tulid mägedest alla, kari jäi koju ning algas tubane käsitöö tegemise aeg. Tõsi küll, eestlaste tubase käsitöö aeg algas samuti pigem oktoobri lõpus ja novembri alguses. Samhain oli aga ka viljalõikuse lõpuaeg. Need olulised tähised langesid ühte ajaga, mil esivanemate hingesid oodati tagasi koju ja mil nendega suheldi. Siingi on palju sarnast eestlaste kunagise hingedeajaga, mil samuti oodati esivanemate hingi koju naasvat, neid kostitati, liikusid ringi hingesandid.
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-halloween.php
Mauri Kunnas "Salapärasuste käsiraamat", AS Ajakirjade Kirjastus 2013
Ameerika Ühendriikidest on mujale levinud halloween`iga seotud kombed, mis on nii hingedeaja kui pühakutepäeva traditsioone kõrvale tõrjunud. Sellised on näiteks kõrvitsalaternate uuristamine ja laste komme käia majast majja, lunides kommi koerustükkide ähvardusel. See majast majja kõndimine meenutab meie oma mardi- ja kadrikombeid, mis on samuti segu idast ja läänest, vanast ja uuest, paganlikust ja kristlikust traditsioonist.
Mauri Kunnas "Salapärasuste käsiraamat", AS Ajakirjade Kirjastus 2013
Miks riietuvad Ameerika lapsed halloween`i ajal tontideks ja koletisteks? Sest 150 aastat tagasi oli Iirimaal halb kartulisaak. Paljud jäid kodumaal nälga ja kolisid Ameerikasse. Algul tähistasid nad seal halloween`i nagu vanasti, pidude ja jutustamisega. Iirlasi oli palju ja Ameerika kaupmehed hakkasid neile hiljem müüma erilisi peokaunistusi ja veidraid kostüüme.
Üks ameeriklaste leiutatud halloween`i sümbol on kõrvits. Sellele lõigatakse noaga külje peale silmad, nina ja suu. Kõrvits uuristatakse tühjaks, nii et sisse saab panna küünla, mille valgus kumab läbi aukude. Halloween`i ajal mõeldakse igasugustele koletistele ja ka pimedas helendav kurja näoga kõrvits pidi olema pisut hirmus. Aga kõrvitsale võib teha ka lõbusa näo.
http://taheke.delfi.ee/taheke/jutud/hingedeaeg-ja-halloween?id=14404014