Kristian Jaak Peterson
EMAKEELEPÄEV
Emakeelepäeva tähistame 14. märtsil. Esimest korda peeti emakeelepäeva 1996. aastal. Selle tähtpäeva idee autoriks on Sonda kooliõpetaja Meinhard Laks (1922-2008), kes juba 1995. aastal hakkas koguma toetusallkirju meie emakeele kaitseks.
Ametlikult kuulutas riigikogu emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. aastal.
14. märts valiti emakeelepäevaks kui eesti esimese kirjaniku Kristian Jaak Petersoni (1801-1822) sünnipäev. Tähelepanuväärne on, et Peterson, kes elas vaid 21 aastat, oskas vähemalt 16 keelt, kuid kirjutamiseks valis ta just eesti keele, keele, mida 19. sajandi algul kutsuti lihtsalt maakeeleks. Petersoni oodist "Kuu" pärineb mõte, mida on ikka ja jälle tsiteeritud:
kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?
Alates 2008. aastast on saanud traditsiooniks kirjutada emakeelepäeval e-etteütlust. E-etteütluse kirjutamine on aastatega muutunud järjest populaarsemaks. E-etteütluse tekst loetakse ette Vikerraadios ja vastused saadetekase elektrooniliselt.
E-etteütluse tekstid:
vikerraadio.err.ee/v/vikerraadio_uudised/50070f8a-68e0-41ce-9697-a19f32d39a21/vikerraadio-e-etteutluse-voistluse-10-varasemat-teksti-vaata-ule
Emakeelepäeva tähistame 14. märtsil. Esimest korda peeti emakeelepäeva 1996. aastal. Selle tähtpäeva idee autoriks on Sonda kooliõpetaja Meinhard Laks (1922-2008), kes juba 1995. aastal hakkas koguma toetusallkirju meie emakeele kaitseks.
Ametlikult kuulutas riigikogu emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. aastal.
14. märts valiti emakeelepäevaks kui eesti esimese kirjaniku Kristian Jaak Petersoni (1801-1822) sünnipäev. Tähelepanuväärne on, et Peterson, kes elas vaid 21 aastat, oskas vähemalt 16 keelt, kuid kirjutamiseks valis ta just eesti keele, keele, mida 19. sajandi algul kutsuti lihtsalt maakeeleks. Petersoni oodist "Kuu" pärineb mõte, mida on ikka ja jälle tsiteeritud:
kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?
Alates 2008. aastast on saanud traditsiooniks kirjutada emakeelepäeval e-etteütlust. E-etteütluse kirjutamine on aastatega muutunud järjest populaarsemaks. E-etteütluse tekst loetakse ette Vikerraadios ja vastused saadetekase elektrooniliselt.
E-etteütluse tekstid:
vikerraadio.err.ee/v/vikerraadio_uudised/50070f8a-68e0-41ce-9697-a19f32d39a21/vikerraadio-e-etteutluse-voistluse-10-varasemat-teksti-vaata-ule
