RAAMATUKOGUS INSPIRATSIOONI OTSIMAS
11. M klass külastas 14. septembril lasteraamatukogu. Õpilastele jagas lugemissoovitusi raamatukoguhaldjas Krista Kumberg. Lisaks näitas ta, mida üks gümnasist võiks just lasteraamatukogust leida.
11. M klass külastas 14. septembril lasteraamatukogu. Õpilastele jagas lugemissoovitusi raamatukoguhaldjas Krista Kumberg. Lisaks näitas ta, mida üks gümnasist võiks just lasteraamatukogust leida.
Pärast lugemissoovituste võrra rikkamana suundusime raamatukogu sopilisele teisele korrusele, et kirjutada oma autoportree Ilmar Laabani eeskujul. Valminud luuletused olid omanäolised ja kindlasti aitas sellele kaasa keskkond.
Raamatukogus oli hea kirjutada. Mõned 11. M klassi õpilaste mõtteid:
- Sai leida endale mugava koha, siin oli väga hubane ja kodune. Raamatu pealkirju vaadates leiab häid ideid.
- Raamatukogu avab ukse paljudele mõtetele.
- Raamatukogu mõjub paremini kui klassiruum, sest olen raamatutega ümbritsetud.
- Raamatukogus on palju parem teha loomingulist tööd, sest tunned end vabamalt kui klassiruumis.
- Raamatukogu on inspireeriv, rahulik. Sobiv keskkond loominguliseks tegevuseks.
- Raamatukogust saab palju inspiratsiooni, isegi kui vaadata ainult raamatute pealkirju.
Ridu 11. M klassi õpilaste autoportreedest
Ma olen postitus, mis laike ei saa
Ma olen kui taara joodiku kotis
Ma olen füüsikatund ilma A-deta
Ma olen täpike lepatriinu seljal
Ma olen jõuluvana, kes teeb kinke ainult endale
Ma olen mõte, mida ei mõelda
Ma olen aeglane nagu Internet Explorer
Ma olen kirjavigadega lause raamatus
Ma olen blond brüneti kehas
Ma olen ...
Ma olen looduslaps
Ma olen makaron lodevate jäsemetega
Ma olen sotsiaalmeedia libu
Ma olen roheline, mitte kollane autopõrnikas
Ma olen ajuinvaliid
Ma ei ole
Ma olen maaleib puidust kandikul
Ma olen hüljes Mall Vainola ekraanil
Ma olen ajalugu, mis kunagi ei kordu
Ma olen sõna, keda ei sööda
Ma olen Kati ta karule
Ma olen igal koolihommikul hilinev buss
Olen tundeline tundetute seas
Mina suures maailmas
Esimene lumikelluke kevadel
Ma olen rebitud raamatu viimane sõna
Ma olen kuu keset päeva
Olen värvipliiats valgel paberil
Ma olen suhkrumaks
Ma olen kasutu
Ma olen soki sisse kulunud auk
Ma olen eriline
Jarita Maaria Rintamäki nakatus aga raamatukogus luulepisikuga. Sündinud luuletus oli väga sügavamõtteline ja eriline:
Ma olen avastamata rada
Käes taskulamp, kõnnin seda teed
Ma tean, kuhu lõpuks viib mu rada
Kuid ei tea, mis täpselt ootab ees
Istun siin ja mõtlen käidud teele tagasi
Kõndisin ju unes, püstijalu magasin
Ja kui ma lõpuks oma väsind`silmad avasin
siis midagi ei muutunud, sama pime oli sedasi
Meenus siis, et taskulamp mul tagataskus on
Unustusse vajunud, varem ei osanud hinnata valgust
Magades ei aimanud ma ohtu, kuid alles viimaks ärganud
hirmutas mind pimedus, sest tahtsin lõpuks näha
Lülitasin taskulambi sisse - miks küll polnud ma seda varem teinud?
Kui tund läbi sai, otsustas mõni veel raamatukokku jääda.