MIS ON KIRJANDUS?
10. M ja 10. SST mõtisklesid kirjanduse üle.
Kirjandus on minu jaoks justkui äikesetorm. Äikesetormiga kaasneb ärevus ja hirm, samad tunded vallandavad mind raamatuid lugedes. Äikesesähvatus on justkui tunne, mis läbib mind, kui on raamatus midagi väga emotsionaalset. Tekivad külmavärinad. Üks hea raamat on vägev äikesetorm.
Minu jaoks on kirjandus nagu suur põllutäis maasikaid. Mõned marjad on väikesed, teised suured, mõned küpsed, mõned toored. Ja mis peamine – keegi ei või iial teada, kas valitud maasikas on parasjagu magus või hapu. Raamatud on samasugused – olgu õhuke või paks, vahel naudime iga lehekülge, mõnikord jätame parema meelega lugemise kohe pooleli ning tuleme teose juurde võib-olla mõne aasta pärast tagasi.
Kirjandus on minu jaoks kui karge selge talv tärkava päikesetõusu ajal, midagi värsket, puhast, nii karget ja raputavat, kordumatu, midagi imelist ja ilusat isegi külmust kandes.
Kirjandus on minu jaoks universum. See hõlmab kõiki valdkondi meie elus ja loob meile maailma, mis on täpselt samamoodi tohutu suur nagu universum. Kirjandusest võime teada saada asju, mida me ise ei tea, pole näinud, kunagi ei pruugi näha või olukordi kogeda, mida kunagi ei pruugi juhtuda. Täpselt nagu universum, mis on meie jaoks salapärane ja selle kohta võivad paljud inimesed vaid teiste uuringute põhjal lugeda.
10. M ja 10. SST mõtisklesid kirjanduse üle.
Kirjandus on minu jaoks justkui äikesetorm. Äikesetormiga kaasneb ärevus ja hirm, samad tunded vallandavad mind raamatuid lugedes. Äikesesähvatus on justkui tunne, mis läbib mind, kui on raamatus midagi väga emotsionaalset. Tekivad külmavärinad. Üks hea raamat on vägev äikesetorm.
Minu jaoks on kirjandus nagu suur põllutäis maasikaid. Mõned marjad on väikesed, teised suured, mõned küpsed, mõned toored. Ja mis peamine – keegi ei või iial teada, kas valitud maasikas on parasjagu magus või hapu. Raamatud on samasugused – olgu õhuke või paks, vahel naudime iga lehekülge, mõnikord jätame parema meelega lugemise kohe pooleli ning tuleme teose juurde võib-olla mõne aasta pärast tagasi.
Kirjandus on minu jaoks kui karge selge talv tärkava päikesetõusu ajal, midagi värsket, puhast, nii karget ja raputavat, kordumatu, midagi imelist ja ilusat isegi külmust kandes.
Kirjandus on minu jaoks universum. See hõlmab kõiki valdkondi meie elus ja loob meile maailma, mis on täpselt samamoodi tohutu suur nagu universum. Kirjandusest võime teada saada asju, mida me ise ei tea, pole näinud, kunagi ei pruugi näha või olukordi kogeda, mida kunagi ei pruugi juhtuda. Täpselt nagu universum, mis on meie jaoks salapärane ja selle kohta võivad paljud inimesed vaid teiste uuringute põhjal lugeda.